You can't make everybody happy. You're not a nutella yar.: Lucca

Lucca on Toscanas asuv linn, mis asub Serchio jõe kallastel ning on eriti tuntud oma renessanssi aja linnamüüride poolest, mis linna ümbritsevad ning linna keskusesse pääsemiseks tuleb läbida üks kuuest väravast, mis müüris on. Ehitati see punasest tellisest 1544 - 1650 ja rekonstrueeriti 1800-ndate alguses, mille käigus müürile istutati muru ja puid, et muuta sellest suur park, kus saaks jalutada või rattaga sõita. Ehitamise eesmärgiks oli kaitse kauaaegse vaenlase Firenze eest. Ometi ei ole müürid sõjategevust näinud, mistõttu on need säilinud praktiliselt puutumatuna. Müüride pikkuseks on rohkem kui 4 kilomeetrit ning nagu öeldud, on müürides linna pääsemiseks 6 väravat, meie kasutasime Santa Maria nimelist väravat. Müüridest pikemalt SIIT itaaliakeelne, saab kindlasti hästi aru ja kui vähem hästi aru saab, siis selleks puhuks loodi google translate.

Olin korra varem ka Luccas käinud, aga siis jäi külastus lühikeseks ja linna endaga tutvuda ei jõudnud. Seekord aga käisime samuti esmalt ühel kontserdil, kus Lucry esines ja sealt edasi läksime kohe suurema kambaga linna avastama. „Kampa“ kuulusid mina, Lucry, Annalisa (Paola vennanaine), Marta ja Francesca (Annalisa tütred) ja lisaks veel Annalisa ema Odette, kes oli Luccas elanud ja seetõttu suurepärase giidi eest. Rääkis iga vaatamisväärsuse kohta midagi, oli kohe Wikipedia eest.

Algselt oli plaanis siia kirjutad pikemalt Lucca vaatamisväärsustest, mida on omajagu, aga jaks sai poole peal otsa ja nüüd saate hoopiski 2 linki Lucca vaatamisväärsustest, ma ei kujuta ette, kas keegi neid vaadata ka viitsib, aga saan vähemalt ise siis kunagi hiljem, kui tarvis, need siit leida SIIT ja SIIT

Piazza dell'Anfiteatro ehk del Mercato meenutas oma olemuselt minule Tallinna Raekoja platsi. Majadega ümbritsetud ja enamik neist on erinevad poekesed ja kohvikud-restoranid. Ning suvel (juulis eriti, nagu ma aru sain), toimub seal parajal hulgal vabaõhukontserte. Allolevatelt piltidelt näete Lucca sightseeingut ka minu kaamerasilma läbi. Rääkides kaamerast, hakkan vaikselt mõlgutama mõtteid, et endale ka üks korralik peegelkaamera hankida, et oma reise ja muid seiklusi väärikalt salvestada. Loomulikult võin siinkohal märkida, et mu sünnipäev on juba 21. korda oktoobrikuus :) (täis vana ikka juba, viimane aeg asjalikuks hakata).

Ja otseloomulikult oli kogu linn täis jäätise-, saiakeste kohvikuid ning tohutult erinevaid butiike (ma usun, et see on antud juhul ainuõige sõna). Juveelipoekesed, muidugi kingapoed, ja ilusad, ilusad kleidi, mis maksid nii 200-400 EUR, ainuõige hind ühe kleidi eest ometigi.

Linn mulle meeldis, loodetavasti satun sinna veel, et teha nende parasjagu hirmkallite poodidega lähemat tutvust, kui muud ei saa, siis ideid õmblemiseks ikka.