onu

Tagasi eestiajas, hetkel pikutan voodis, olles juba üpris väsinud, kuid tean, et kui ma praegu postitusega valmis ei saa, jääbki see olemata ning mul endal oleks sellest kahju.
Meie Rootsi-trip Västerås'i oli isegi parem, kui ma ootasin. Juba kaua aega pole nii tore olnud. Koos sõpradega elava muusika saatel tantsida on tõeline elamus ja väärt kogemus.

Joanna juures oli mõnus olla (tal on isa juures kodus 3 vannituba...!???), mulle anti venna tuba ning üks neist hiigel vannitubadest oli samuti minu päralt. Kui rääkisime Joannaga koduteel üksteise koolidest, siis ütlesin, et meid on koolis tsirka 150. Neil on neid seal 1200. N.ö. rebased saavad kõik kooli poolt endile uued arvutid, mis osutusid odavaks õpilaste äraostmiseks, sest varem olid koridorid olnud väga lärmakad, kuid nüüd istuvad kõik rõõmsalt facebookis ja õpetajad on õnnelikud, et näe kui tublid ja eeskujulikud kõik on. Teadke siis, et kui on liialt kära, pole vaja muud kui arvuti kätte ja asi korras. Niiviisi saab ju suhelda ka, netipõhiselt, hurraa. Minu arvates oleks õigem see, kui sõbrad ikka koolis omavahel suhtleks, mitte poleks naelutatud ekraani taha, vaadates, kes ja millise uue pidi kuskile taas riptanud on. PS Rootsis oled sa ebatavaline, kui kannad midagi muud peale ketside, retuuside ja kolm numbrit suurema särgita. Ketsid peaks kusjuures soovitatavalt olema Converse omad, valged ja punaste äärtega. Kummaline, kõik olid nii sarnased, ei mingit isikupära. Ma ei ütle, et nad inetud oleksid olnud, vastupidi, kõik nägid head välja, aga jube kui koolis on 1200 õpilast, kes kõik samamoodi riietuvad. NG's on mitu korda vähem õpilasi, kuid isikupära on oioi kui palju rohkem.

Õppimine tundus seal ülilebo olevad, kui me põeme iga päev erinevate kodutööde ja testide pärast, siis seal on pmst hea, kui tundi jõuad, kohapeal istud ning palju õnne, haridus käes. Midagi nad küll õpivad, kui Eesti haridus on võrreldes seal kogetuga ikka hoopis teisest klassist. Mu vaade koolile kui sellisele muutus päris heal hulgal. Väärtustan nüüd rohkem, et me reaalselt saame targemaks, et on kodutööd ja karmim kord. Kui nii asja selgeks ei saa, kuidas siis veel. Olen kindel, et jõuan veel kordi ja kordi kurta, kui kohutavalt palju on koduseid ülesandeid ning töid, kuid see on meie endi heaks. OK osasid asu, mida koolid õpime, ei lähe meil raudselt enam mitte kunagi tarvis, kui vähemalt avardavad need maailmapilti. Kuigi jah, mõttetu on õppida midagi, mis ei anna mitte kui midagi sinu heaolule juurde. Mida ma hakkan peale teadmistega, mis kuupäeval ja millega ikka I ms algas, kamoon, pointless. Mälutreening,,, heal juhul.

Reisi muljetest kaldusin nüüd küll väga kõrvale.

Ma tunnen, et keeleliselt (rootsi keele) andis reis kõvasti juurde, ehkki ma öö-ää-ee'tasin päris palju, olen siiski rahul, et oma puterdamistega enamasti ikka midagi kokku ära öelda suutsin ning nad said isegi aru. Vad bra!

Lõpetuseks on meie klass taas lähedasem, oli väga jätte lõbus, olen õnnelik, et olen õnnelik.


Täna rääkisin onu Karliga üle pika aja, ja meile mõlemile tundub, et me uusaasta kokkulepe jookseb tühja, kurb küll aga tühja sest. Ma pean siinkohal ikka ära ütlema, et onu Karli on THE best, hoolimata kõigest!