Tänane postitus tuleb lühike ja konkreetne. Niisiis käisime eile Valgehobusemäel, taaskord ja ma panin suhteliselt sirge maa peal ilusa, toreda ja väga andeka käna maha. Nüüd on parem ranne omadega puhta vussis ja ma ei suuda isegi telefoni sellega tõsta. Päris huvitav. Eile lihtsalt polnud minu päev. Korrektor otsustas ka keset keemia tundi tühjaks saada, just siis kui ma metallireaktsioonidega täiega puusse panin, oled ikka tore sõber küll. Ütleks kohe paar paremat sõna, aga ma ei vingu.
Tegelt üks tore asi oli ka - ma sain ajaloo arutluse, mis tuli üle 500 sõna pikk, VIIE. Alla oli õpetaja kiidusõnad ka kirjutanud, it made my day:D
Eesti keel on ikka huvitav küll - sa oled kenim!?
Nüüd ma lähen ja hakkan vasakukäeliseks.
Katsu endaga hästi läbi saada, te peate elu lõpuni koos olema
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar