reede, 19. september 2008

Rets rets

Eile saime siis täieõiguslikeks Noarootsi Gümnaasiumi Kobrasteks, aga enne seda oli ikka rets ka. Niisiis 19.30 oli käsk olla kultuurimaja ees, koprariided seljas ja soovitatavalt kummarid jalas. Kõigepealt oli rivistus, pidime suusatama. Kõik kutsuti ükshaaval ette ja siis pidi ütlema, Mina Kreete Lüll (igaüks ütles enda nime), olen loll kobras ja kummardan pärdikuid. Seejärel tegime viis gruppi. Silmad seoti kinni ja siis läks lahti. Kõigepealt jooksime niisama ringiratast mäest üles, mäest alla, läbi augu, hüppega üle augu, paku otsa ja jälle alla... Vahepeal laulsime kobraste laulu ka. Siis veeti meid mööda ligast rada, öeldi, et pane kõhuli, ma panin oma käe mingise plöga sisse, iuuu kui rõve. Siis tõmmati meid mööda seda lögast rada, ennem pandi prügikotid selga, silmad olid ikka kinni seotud. Igaljuhul olin ma peale seda rada eriti mögane ja kleepisin ka, hiljem tuli välja et see oli kliister, mille sees me lõbusõitu tegime. Siis võttis grupp jälle kätudest kinni ja jooksis edasi. Vahepeal pidime musi andma ühele vilistlasele, kes tegelikult oli sinepiga kokkumääritud puu, ei ütleks, et liiga maitsev oli. Kükakil kõnd oli taaskord kavas ja ka seekord ei pidanud mu põlv sellest lugu. Enivei mingi kell jõudsime koolimajja ka, seal pidime jällegi mööda plögast tunnelit roomama, mis oli europikk ja kui ma selle lõpuks läbisin ei olnud, tunneli lõpus mitte kedagi ja siis ma lihtsan mökutasin seal natuke aega, kuni tuli üks kaheteistkümnendik ja viis mind kuskile trepi juurde, kust pidi kinniseotud silmadega üles ronima. Siis pidi jälle mingit jama sööma öeldi, et tee suu hästi lahti, ma siis natukene tegin igatahes enamus selles "supist" voolas mööda mu kampsunit alla. Ühelhetkel võeti meil silmaside eest ja siis pidi veega täidetud kausist lutsukommi suuga ära võtma ja seejärel sama protseduur ainult, et seekord oli kauss täidetud jahuga:D Terve mu nägu oli ülijahune, mõnel oli ainult natukene, ma olin nagu mingi sombi, lõõrid olid ka jahu täis ja hingama pidi suuga:D Siis liikusime kinniseotud silmadega edasi, mingil hetkel tuli käsi vetsupotti pista ja seal ootas ees banaan. Ma ütlesin, et see on ju banaan, aga 12 dik ütles, et Äh Banaan, see on ju puhas junn... Nojah. Edasi - kaks näppu tuli välja sirutada ja siis kuskile pista, mis oli ilgelt ökk, siis võeti side silmade eest ja mis vaatas vastu, elusuuruses kaheteistkümnendiku perse, siis oli küll nii, et MIDAAAA??? See oli ikka ülimalt rõve tunne: iuu mu näpud käisid kellegi tagumikus... aga tegelikult ei käinud, see oli mingi muu asi, aga vastik siiski. Noh ja siis pidime roomama laua alt ja laua pealt umbes kuus korda, trepist alla kukerpalle tegema, matid olid ka ikka. Ja kõigelõpuks pidi astuma mingile asjale ja sealt veel edasi (need olid laud ja tool, nagu ma hiljem nägin) siis tõsteti sind õhku ja sa sooritasid vabalangemise, suht hirmus kui silmad on kinniseotud. AA vahepeal pidi roomates mingit palli ka tagaajama, mis üldsegi ulatuspiirkonda sattuda ei tahtnud. siis pidi silmad kinni tantsima. Ja siis öeldi et no nii kõik, silmaside võeti ära ja kus ma olin... koolivõimlas muidugi! Aga enne seda roomasin tõenäoliselt kõik koolimaja nurgad läbi. Siis toimus paar võistlust ja 12 välajvalitud õpilast pidid üksteist lakkuma ja suuga banaani koorima. Mõna laulma nii et ise ei kuule mis häält teeb, mõnel läks viis ikka päris käest ära. JA siis saabus hetk, kui kümnendikud said endale tunnistusem, et on täieõiguslikud koprad ning rinda sai Kopramärgi, kus peal oli siis kobras NG logo ja 19 lend. Püha koolimaja vett pandi meile ka pähe ja kooki anti ka. Ning peale kolme tunnist retsi, umbes kell üksteist võisime minna ühikasse võtta seljast kliistrised riided ja end lõplikult jahust puhtaks pesta.




Aga täna tulin ma koju jällegi, sest saabus REEDE ja nädalavahetus. PS Ummi tõi meile telku ja puhuri ka ja siis saime temaga koju, mina linna. AA täna lasti radikatesse soe vesi sisse, kas ei tee tuju heaks!!!
Tallinnas sain Liisiga kokku, viimati nägime jaanipäeval. Ajasime vanalinnas pelmeenikohvikut taga, algul ei leidnud, aga lõpuks avastasime, et see on siiski Club Angeliga samal tänaval. Seal sõime pelmeene ja kooki, rääkisime igast juttu. Reis Ümber Maailma mängisime ka, mina sain muidugi pähe, ma arvan, et selline ebaõiglus nõuab kordusmatši. Ja siis kui kõik targad jutud said räägitud suundusime Estonia ette marsa peatusesse, aga enne sinna jõudmist tuli meile vastu üks mees, tal olid kõrvaklapid peas, ja tema prillikarp kukkus maha, võtsime selle üles ja viisime talle tagasi, vend oli selle üle ülihäppi, sest ta ise karbi kadumist ei märganud, ja meil tegi ka tuju heaks, et sai kedagi aidata. Vat selline tore päev/toredad päevad!

Homme lähen heade mõtete linna Tartu:D

Kommentaare ei ole: