Mitte jälle

Täna oli siis SPORDIPÄEV. Öeldi, et kui sajab, siis ei toimu, aga hommikul paistis ilus päike ja kõik oli suht ok. Niisiis neli tundi ja staadionile. Kõigil kümnenda tüdrukutel oli esimesks alaks kaugushüpe. Tegime sooja, proovikatse, mis välja ei tulnud, siis tuli esimene katse, mille ma üle astusin, nagu ikka, traditsioon juba. Ja siis... tuli teine katse, jooksin, jooksin, jooksin muudkui jooksin, tõukasin pakust, oh imede ime, ja siis käis maadumisel selline raks või midagi sinna kanti ja mu vasak põlv, nagu alati juhtub asju just selle jalaga, oli hullult valus, täiesti õudne kui valus see oli. Mingised tšikid, kes viilisid, olid kohtunikeks ja siis üks ütles mulle, et sa ei saa ju siia lamama jääda, mul oli nii, et kuule pane enast põlema, mul on ilgelt valus ja kõik mis sa öelda oskad on see??? Nagu ma ise ei teaks, et liivakasti nagu magama jääda eriti ei saa. Igatahes lohistasin ennast siis sealt käte abil kõrvale ja ediselt oli VÄGA valus. Põlv oli kõveras ja sirgeks panna ka ei saanud, sest nagu te juba sada korda lugenud olete, oli ülivalus. Lõpuks tuli mingi õpetaja, kes suht kohe ära ka kadus, ma isegi ei mäleta, mis ta ütles. Siis ma läksin korra ühikasse, panin külma peale ja läksin tagasi staadionile, meie kehkaõpetajale öelda, et ma ei saa enam võistelda ja siis kõik, mis ta mulle ütles oli, et kas sa tulemuse ikka said kirja, Raina oli ka talle sel ajal kui ma toas olin sellest värgist rääkinud ja temalt oli õp küsinud, et mitu ala ta siis teha jõudis. No ma ei tea noh. Aga vb ta arvas, et ma olen mingine viilija, kes midagi teha ei viitsi ja mõtlen selleks mõne vigastuse välja. Ma ei ole selline!

Igatahes lõppes jälle spordipäev sama halvasti nagu on juhtunud varem, kusjuures üks jama oli samuti kaugushüppe teisel katsel.
Selleks, et söökla sööma jõuda kulus ka täna ikka päris palju aega. Söökla on ligikaudu 150m kaugusel. Ja meie ühikas on kolmandal korrusel, trepsit üles ja allaminek on lust ja lillepidu:D

Praegu läksid teised rebasteretsi kolmandale üritusele ja ma istun kodus,kirjutan blogi ja hakkan koristama ning homseks kojusõiduks asju pakkima.




What a wonderful day






Näeme siis