"Don't forget to spread some of your happiness around. You are lucky, you have a lot of great things going on in your life to be thankful for, and a lot of light within you that you can share with others. Who knows, one day they just might return the favor."
Kõrgeltharitud ja möll. Paras ulme tunne peale esimese kursuse keemiamaratoni, kus mina kui humanitaargümnasist ööd ega mütsi aru ei saanud ja mõtlesin, et sinna see ülikool läheb.
Suur suvi jõudis kohale ja tervitas mind kohe eriti suurejooneliselt - rauduks, Maarjamõisa EMO pool 4 öösel ja 3 nädalat sõrmelahast diagnoosiga fractura ja hulk loetamatuid sõnu. Arst oli aga positiivne ja ütles, et täitsa katki ei ole, aga natuke nagu on, seegi hea :)
Suur suvi jõudis kohale ja tervitas mind kohe eriti suurejooneliselt - rauduks, Maarjamõisa EMO pool 4 öösel ja 3 nädalat sõrmelahast diagnoosiga fractura ja hulk loetamatuid sõnu. Arst oli aga positiivne ja ütles, et täitsa katki ei ole, aga natuke nagu on, seegi hea :)
Ja nüüd... nüüd on nii, et eile oli esimene selle suve tööpäev ja see oli (ärge nüüd arvustage palun) s*tt. Ma pole elu sees halvemat korraldust näinud, ausalt öeldes imestasin, kuidas selline majandus siiamaani üldse toiminud on. Aga minu jaoks nagu WTF, kohe ausalt. Kui koju sõitsin õhtul, oli mul tõenäoliselt eriti tülpinud nägu ees ja mustad mõtted peas. Olin just täpselt selline nagu keegi, kelle kohta Itaaliast tulles ise mõtlesin, et lighten up, nii kole elu ka ei ole. Nüüd on tunne, et on ikka küll.. Ühesõnaga praegu päike väga ei sära, aga nagu ikka, üritan ära kannatada ja luban, et ei iial enam, elu on liiga lühike.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar