On olnud üks ütlemata tore nädalavahetus, kahe-kolme päeva jooksul jõudis juhtuda viiskümmend korda rohkem asju, kui mu talvevaheajal kokku.
Reede õhtul sain kõne Maretilt, kes ütles, mäletad suvel rääkisime Cesisesse lauatama minekust... asi on nüüd nii, et homme lähme, oled huvitatud?
Mul kukkus suu lahti, sest Kuutsekale minek on see talv mitu korda eri põhjustel ära jäänud. Ja kui põhjused on kadunud, on juba lootusetult hilja olnud. Ning nüüd siis selline pakkumine. Mõtlesin, et davai, laua tõin niikuinii juba Tartu, mis siis ikka. Heili oli ka väga hakkamist täis ja nii me siis järgmisel hommikul Läti poole sõitma hakkasime. Õhtul läks veel kiireks, sest hirmsasti oli tarvis Selverist õhtul osta -50% saiakesi ja lisaks korteri võti kesklinna Kristiinale viia, sest olin lubanud ulualust pakkuda. Suurepärane võõrustaja olen ikka - sõidan minema, kui külalised tulevad.
Õhtul jõudsin paistes põlvede, meelerahu ja -50% saiakesed kõhus tundega koju. Varsti saabus ka Kristiina. Mina tiksusin, Krissu pesi ja ära vajusime peale NationalGeograficut mu granny voodisse, sest lisamadratsi lahtivõtmine tundus liigselt vaeva ja jõudu võtvana.
Hommikul ärkasin ülekere valutavana ülesse, mis pani mind mõistma, et trenn on ikka väga suure kaarega mööda hakanud käima, kui selline konditsioon mind tervitab. Aga vaim oli virge. Lätile suureks plussiks oli kuradi soodsad hinnad. Sõit sinna ja tagasi + mäepilet läksid totalis 22,3 euri, võrdluseks Kuutsemäel on ainuüksi mäepilet nv-l 20 euri. Lisaks olid Žagarkalnsis adekvaatsemad nõlvad, tunduvalt sõbralikum järjekorrapoliitika ning lumesaani "järelkärus" viidi meid ka korra mäest üles. Gotta love your neighbours!
All tõestusmaterjal Läti mägismaast ning üks tegelane Ravilast, kellega hirmsasti juba tutvust teha tahaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar