Olengi siin, mis tähendab omakorda, et Neutron sai netti. Kui viimati midagi mõistlikku siia postidades oli mul sügisene elutee segane, siis nüüd olen täieõiguslik Tartu Ülikooli 1.kursuse bioloogia tudeng. Elu on hea. Kui välja arvata suured viperused mu vana sõbra keemiaga ja asjaolu, et bioloogidele on terve Eesti peale kokku pandud kõige hullumeelsem tunniplaan. Iga hommikul 8.15 loeng. Kui veab, on päevas kaks loengut, aga muidu on neid 3-4. (Enne kuut koju jõuda - see on nagu ilmaime.) Samas on erialasid, kus mõnel päeval on 1 loeng ja mõni päev üldse vaba. Minus tärkab selle peale kohe tõeline võrdõiguslane.
Hetk tagasi lõppes mu esimene töö ülikoolis, mikrobioloogia KT. Kõige hullem ei olnud, aga eks ole näha, mis sellest tuli. Õppimistuhinat mul veel pole. Suve vibe on veel liiga suur sees. Seoses suvega, sain üleeile oma augustipalga kätte,piduuuuu, mis aga praeguste väljaminekutega on tõenäoliselt juba väga lühikese ajaga läinud kellegi teise tasku/pangakaartile.
Õppesüsteemi juures häirib mind hetkel kõige rohkem asjaolu, et enamik õppejõude käseb materjalid välja printida ning olgem ausad, need pole just väikesemahulised. Kohe üldse ei istu mulle see, et pean lademetes pabereid välja laskma. Mul on vaikselt juba tunne, et olen nagu mingi loodusevihkaja, kelle eluülesanne on paberi kasutamise läbi, puid "tappa". Imelik küll, kuid selline tunne mul on.
Tunnetest veel. Kool on peal olnud kolm nädalat ja selle aja sees olen ma miljon korda jõudnud mõelda, et minu lagetatud valik oli ikka vale, mis vale. Ütlen ausalt, et n.ö humanitaarkoolist õppima minna reaalainet on kuradi raske ja eriline lollus. Mina olen saanud keemiat nt 1x nädalas (küll 2 tundi aga tihti kujutas see endast paaristundi), kui mu kursusekaaslastest paljudel on olnud vähemalt 3x nädalas keemia. Tegelikult ma usun, et mul on lihtsalt kogu aeg vaja oma elu keeruliseks teha. Ise seejuures olles pahuruse pahurus, kuid samas on õnnestumise korral rõõmu mitmekordselt. Loodan, et kolme aasta pärast on mul igatahes bakalaureuse kraad loodusteadustes.
Soolaleivale võite mulle tulla; tuba sai valmis - tapeet seinas, vaip maas ja voodi olemas. Viis tärni no. Niisiis olge lahked tulema heade mõtete linna Tartu.
Nädalavahetusel võib mind kohata SEB rattamaratoniga seotud koordinaatidel. Ehk siis Otepääl, Elvas, Tartus ja tõenäoliselt kuskil Lõuna-Eestis veel, ise ka päris täpselt ei tea.
Nüüd aga võtan suuna Aardla, et oma lapiteki all üks korralik beauty-sleep teha.
Ja kohvikus Gaudeamus, kus ma hetkel istun, tuleb laul: "Vaadake, ma pildistasin seeeeent...oo jumala lahe pilt.."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar