reede, 31. juuli 2009

Akna all must metsaäär. Akna peal koltub kuväär.
Mida on maailmad uut? Kiirus, vaid kiirus, ei muud.
Lapsed taas tulla ei saa - lühike aeg, pikk on maa.
Kummutil pildid reas, õlelill nende seas,
kuldjuuksed peas...

Hommikul oli selline tunne, et tänasest küll asja ei saa. Ma ei tea miks, aga nii lihtsalt oli. Mitte midagi polnud teha. Kohustuslik kirjandus on muidugi alati väga suur sõber, aga ma ei suuda seda Balzac'i "Isa Goriot" ette võtta, asi seegi, et ma ta üleüldse raamatukogust ära tõin. Listi leidsin ka lõpuks üles. Eestit on tabanud äikesevihm, äike päike.. Alles järgmine nädal, kolmapäeval, pidi hakkama ilusaks minema. Ma loodan, et see pühapäevastele plaanidele kriipsu peale ei tõmba. Eile tegime A ja J ga grilli. Päris naljakas, A ostis mingise lihatüki ja ütles, et MINA pean sellele nüüd marinaadi tegema, hea nali tõesti. Helistasin issile kuidas teha, aga ma ei tea. Tundus kuidagi liiga palju mässamist hetke jaoks. Niisiis läksin hoopis Kosele poodi ja ostsin sealt mingisuguse santa maria punase veini marinaadi. niipalju tegin ise ka, et orgunnisin sinna sibulaid. oeh kui hea saab sibul ikka olla. üks imelik asi veel - mulle on mingil kombel heeringas maitsema hakanud?! Grillimise algul tuli välja, et süsi on otsas, nojahsiis. Tegime puudega, tõeline kammaijaa, aga ma ei viitsi praegu selle kohta kirjutada.
Kosel poes olles otsustasin, et teeks endale säästukaarti, inimesi polnud ka siis palju nii et poemüüjal oli aega jännata. Täitsin ankeedi ära ja siis, mida ma näen. säästukaarti saavad vormistada isikud, kel vanust vähemalt 18 aastat alates 15 saab teha mingi pereliikmeasjanduse, mitte et mul vanem oleks kaasas olnud. Tere tore. Kas alaealised ei tohigi säästa???
Vihma sajab ja meil oli õues puudel kate üles keeratud, eiiiii. Egas midagi roosad ruudulised kummarid varba otsa ja neoonroheline adidase vihmakeep, millel on kõige õuduslikum kapuuts eales, selga ja välja puid päästma. Andke mulle nüüd orden:) Pluss toad koristasin ka otsast lõpuni ära, selle eest sooviks ühte suurt tassi teed meega! Aitäh.
Varsti, varsti õige varsti saab lõpuks Saaremaale, nii tahaks juba. Sõidan väravast sisse ja näen neid maailma õuduslikemaid kollaseid pikki puhmaslilli, mida ma silmaotsaski sallida ei või, aga ikka on nii hea tunne. Ja Meiku tuleb pööningult oma megaunise näoga, ei tee teist nägugi, et ma teda hüüan, sest kõik mida tal suureks õnneks vaja on, on ta krõbinate kauss pliidi ääres. Nii kui toauks kasvõi natukene juba praokil on, vudib esimesena sisse ja otse oma kausi juurde. Hoidku jumal kui see peaks tühi olema. Siis lükkab krõbuskitepaki ümber, soovitatavalt muidugi koos sellega läheb ümber joogikauss, ja annab nii märku, et kas ma saan süüa või ei saa. oeh

1 kommentaar:

eelikalyll ütles ...

Üks äraütlemata tubi plikatirts oled:) Aga ega selle avastusega ei üllata ma küll mitte kedagi!