Jõulud, aastavahetus, „väikesed kelgutajad“ , laul „Suusatamine pole minu ala" ja muud.

Pole ikka väga pikka aega kirjutanud. Ikka juhtub. Peale pikka kooliskäimist hakkas kõigi lemmik talvevaheaeg , jehuu. Aga muidugi pidid õpetajad õppimist ka andma, kus siis muidu.. esimesel koolinädal on juba kontrolltöödki kirjas.
Jõulud möödusid söömisterohkelt nagu ikka. Isegi kuuse tõime, aga mina ei käinud toomas, sest mu varvas ilmutas äärmisi kauniduse ja mittevalutamise tundemärke. Saime kingitusi, lugesime luuletusi, mõni oli väga sisukas nagu näiteks kolm salmi „vaata, vaata, vaata mind“ Jeti jäähallis käisime ka uisutamas. 1h oli aega ja kui see aeg läbi hakkas saama siis mulle tundus, et juba tuleb nagu midagi välja ka.
Aga enne jõule, 23.detsembril, sadasime mina, Piia, Liis ja Elisa Raina juurde. Tore oli jälle üle pika aja kokku saada. Musi-musi kalli pai teile tüdrukud!!!
27 läksime Angelaga Saaremaale. Hommikul läksime väga vara marsaga linna, ma oleks suurima heameelega siis veel maganud. Olime juba Kuressaare bussis kui Anx järsku küsis, et kas issi ikka teab, et me tuleme. Siis selgus, et ei tea, ups. Helistasime siis talle, et kuule kas sa 15.45 bussi vastu saad tulla ja tuli välja et saab küll, läks hästi.
Põhiliselt kujunes seekordne Saaremaa trip puhkusereisiks. Korra käisime linnas, Angela lemmik koht oli puhkusel ja siis ta otsustas: „Ega me ei viitsigi siin eriti olla kui sinna ei saa!“ Norrmull:)
Mamma juures sain oma ühed uued villased sokid kätte, ma ütlesin et tahaks pikki sokke ja siis mamma oligi pikema sääreosaga teinud kui muidu ja siis ta oli üks ööse leidnud, et äkki ma tahtsin põlvikuid, normaalsed inimesed ikka magavad öösel, aga tema mõtleb sokkidest, pole paha! Ta hakkas siis uusi põlvikud ka vee kuduma, spiraaliga. Oli 1940 aasta mingise käsitöö ajakirja leidnud kus oli sellistest sokkidest juttu ja hakkas nüüd kuduma:D
Aastavahetus kujunes väga paugurohkeks. Taavil oli mingi 96 lasku, patareid seal hulgas. päris julm. Käisime mere ääres, sealt nägi suht-koht kõiki ümbruskonna ilutulestikka kaasaarvatud meie enda oma. Võtsime Anxiga termosega glögi kaasa ja siis kui Annika oli seda juba natuke aega joonud, ta küsis: „kuule see on päris hea, kuidas seda tehakse“. Ma reetsin talle siis suure retsepti saladuse, et lähed poodiàostad paki glögi (näeb välja nagu tavaline mahlapakk)àlähe koju, paned pliidile sooja ja ongi valmis! Traditsiooni kohaselt valasime õnne ka, mul tuli nagu tavaliselt mingi hullem käkk, mis hirmsasti laguneda tahaks aga siiski veel koos seisab.
1.jaanuari õhtul hakkas lund sadama ja siis sadas terve öö ja järgmise päeva takkaotsa. Saaremaal on nüüd ka paks lumi maas. Meil Angelaga oli muidugi kohe vaja kelgutama minna. Otsisime siis 2009 aasta moeröögatused välja. Ma leidsin majamüürivahelt empsu vana lilla kombeka, mis väga šikk (Laura sõna:)) välja nägi ja müts oli ka tasemel, päriselt oli lahe müts. No ja ei saa unustamata jätta algselt oranže kindaid mis varsti issi töökinnaste vastu välja vahetusi. Kombenesoonid seljas ja mis muud kui kelgutama. Kutsusime Annikat ja Triinu ka, aga Triin alles magas (kell oli mingi 12) ja nad pidid juba kell 14 kellegi sünnipäevale minema, :( Aga me võtsime sammud naabri muti mäele, või noh selle mäe kõrval olevale mäele, segane värk. Oi kelgutamine oli ikka tasemel, vahepeal oli üli-üli naljaks, kõhulihased said küll hea trenni. Lõpuks läksime märja rõõmsa ja ärakelgutatuna koju tagasi. Ja siis öeldi Kadi raadios, et kõigil suusatajatel ja lumelauatajatel ja VÄIKESTEL KELGUTAJATEL hea päev, sest terve Saaremaa on ka lõpuks lumekihi peale saanud. Haha kahel Paatsa väikesel kelgutajal oli tõeline õnnepäev:D Õhtupoole käisime oma 120 cm pikkuste suuskadega suusatama (sõnakordus) Nende peale oli kirjutatud, et lapsele pikkuse 105-115 cm. No natukene läks pikkus üle, mis seal ikka. Kepid olid ka päris šefid, kohu puusani välja. Ma tõdesin, et minu suusatamisoskus pole küll halvemaks läinud. Igatahes sündis laul: „Suusatamine pole minu ala“, mis oli äärmiselt naljakas. Kogu see suusatamise aktsioon koosnes ka sellest ,et kõigepealt tuli need näpitstangidega jalga tõmmata, seal olid need ägedad lasteklambrid, tõmbad sellise traadi ümber saapa. Mu saapad olid ainult natukene liiga suured nii et suuskade jalgasaamine oli tõeline operatsioon. Lõpuks nendega si ühelpool nühkisime jällegi naabrimuti mäele ja siis kogu suusatamine koosnes sellest et me läksime mäe otsa sõitsime sealt alla ja siis panime käna. Nägu pidi lumehanges ja jube tore jälle olla. Siis tegime maja taga igasugu akrobaatikanumbreid, kukerpalle ja muud sellist, vahepeal liitus Meiku ka meiega aga talle see tilu-lilu vist väga ei istunud ja ta läks tuppa tagasi. Siis läksime ka tuppa ja varst helistas onu Kalle ja ütles, et nad on saaremaal ka. Läksime siis seitsme paiku mamma juurde ja sauna. Saun, Saun, Saun. Muud polegi öelda
Kõhu saime ka täis, peale aastavahetust enam eriti süüa ei tahtnud, nüüd hakkas alles isu tagasi tulema. Seejärel jaurasime oma väikeste sugulastega, tegime ühe limpa täringumängu ka ja ma sain pähe. Jess.
Täna tõi issi meid tagasi mandrimaale ja juba homme peab kooli minema. PS vaheajal pidime läbi lugema nii „Kuningas Oidipuse“ kui „Hamleti“ ja mingite andmete kohaselt „Romeo ja Julia“ ka. Ma pole veel ühtegi neist oma soilmaga näinud. Oih. Eks ma hakkan siis täna õhtul lugema. Oidipus pidi olemas olema Hamletiga on väike jama aga ju ma selle ka kuidagi loetud saan. Tõenäoliselt möödub seekordne Pürksi sõit Hamleti tähe all.

Näkemiin!


I Angela võidurõõmus hüüd maailmatupika liu üle!
II Anxil käed vanadusest värisevad (ta ise väitis, et on hea saanijuht...)