Läbi raskuste tähtede poole...

Aga selleks, et tähtedeni jõuda tuleb kool lõpetada ja selleks, et kool lõpetada tuleb seal käia ja selleks, et koolis käia tuleb sinna ka jõuda ja selleks, et sinna jõuda oleks soovitatav, et sõidaks ka mõni buss või noh marsa. Aga seda ei juhtunud. Legend on järgmine:

Oli hommik ja väljas oli torm, Kreete Lüll pakkis südamerahus oma kotte (mul ei ole kahte kotti:F) ja siis jõudis kätte 15.30 ja Lüllimamma hehee teatas, et tema tibulinnu ei lähe siiski kooli kuna torm on. Siis kui Kreete oli oma pannkoogid jõudnud tagasi külmkappi viia, helistas emme, kes oli vahepeal õue läinud, talle uuesti ja teatas, et ikka võib kooli minna. Koogid uuesti kotti. Ja kõne Piiale, et ikka läheb sõiduks ja siis Elisale, et teada millal marsa hakkab Ardust tulema. poole tunnise hilinemisega ehk siis umbkaudu viiest hakkas marsa Ardust vurama. Kreete pani siis riided selga ja vuta-vuta bussijaama. Tegelt võttis asi natuke rohkem aega kui tavaline vuta-vuta. Seisis siis seal koos ühe tädiga, rääkisid juttu jne. Ning siis tuli kõne: Elisa helistab. Ja jutu sisu seisenes selles, et marsa sõitis Ravila teeotsast mööda!!! "MIDAAA?" Nii ongi.

Kreetekene rääkis veel natikene tädiga juttu ja siis algasid tema elu piinarikkaimad 30 meetrit, tuisk, tuul, lumehanged... oehh. Kohati oli lumi üle poole põlve ja mis kõige vahvam, kui Kreete ennast koju seadma hakkas läks dadaddadaaa elekter ära jess, nagu oleks veel vähe pime siis ilma tänavavalgustuseta on puhta öö.

Iga maja püstaka ees oli puhkepeatus, kokku mingi kolm tükki. ja siis huhhh lõpuks koduparaadna, trepikoda oli pime, aga koju ta jõudis, nagu totaalne lumememm, aga jõudis!
Nüüd istub Kreete kodus ja mõtleb mida selle suure vabadusega pihta hakata. Tõenäoliselt mängib Spidermani, ehkki arvuti aku saab kohe kohe tühjaks.




Ilusat tormi teile, nupsikud.